pühapäev, 26. juuli 2020

Simisalu-Matsimäe loodusrada 26.07.2020

Simisalu-Matsimäe rada, esimesed 5 km.
Kokku 10 km edasi-tagasi.

Nagu kombeks on, sai jälle mingi suur segaminiajamine sooritatud:D
Tegelikult oli algselt plaanis minna hoopis Tammasaare-Järva-Madise loodusrajale aga kuna see oli üsna seal Tammsaare muuseumi lähedal, siis ei märganud, et selle raja algusest sõtsime uhkelt mööda ja jõudsime hoopis teise raja algusesse. Aga teeviidad seda Järva-Madise rada üldse ei näidanudki, selle raja alguses oli ainult see väike tagasihoidlik RMK silt ja sellepärast läks nagu läks ... lisaks sai algul nagunii mõlemit rada mõeldud aga valisime lühema, ajalises mõttes, sellepärast ka seda
Simisalu-Matsimäe rada lõpuni ei käinud ...
Veast saime aru alles siis, kui rada tegi järsu käänaku järveni jõudmiseks :)
Aga ka see rada oli ikka väga huvitav ja tore, nii et kahetseda pole midagi:), lisaks ... kuna rada jäi ju siiski eelnevalt läbitöötamata, oli seal palju üllatusi:)
Ja pealegi, eksimine on meie spetsialiteet. Kes muu ikka Hiiumaa kaudu Saaremaale läheb eksole.


 Algus oli jällegi veidi üllatav, iga rada on nii erinev.... kuna laudteed seostuvad ainult rabaga, siis nagu ei oota, et laudtee läheb läbi padriku ...



Esimene üllatus
Hiiepuu.













Teine, täielik üllatus oli Kaljo Põllu reprode näitus metsaraja kõrval :)

Selle autorid olid ilmselt seal lähedal oleva sauna ja püstkodade omanikud aga pm oli see ikkagi keset metsa, mitme kilomeetri kaugusel raja algusest, kuhu ei läinud ühtki teed, midamööda oleks saanud mõni mootorsõiduk sõita ...
Kuigi raja peal nägime hobusejälgi (laudteede vahel oli ka veidi mullarada)  ja üht jalgratturit, siis ikkagi oli see täielikult autovaba piirkond...

Lisaks, ei mäletagi sellist rada, kus olekski reaalselt olnud vaikus. Ei mingit kauget automüra ega muud kära. Selles suhtes ka täiesti eriline rada.

Seli järv. Üsna umbekasvanud juba, laudteelt oli päris raske üldse järve näha
Siin taga on ikka ka veel järv ...

Ka see on vaade järvele ...


Metsa sees selline ilus lage koht ...
kuigi maa oli seal ka päris märg, väga palju rajast eemale ei läinud, et jalgu mitte täitsa märjaks teha ....



Tegelikult oli see ohvrikivi hiiepuust eespool aga seda vaatama läksime alles tagasiteel ...














 Tõsiselt suur ja tegija konn, kes ei suvatsenud küll kohe plehku panna.
Pisikesi konni oli ka aga need ei olnud veel harjunud poseerima.
Väike miniatuurne sisalik:)
Sisalikke oli palju aga teised panid nii kiirelt plehku, et kaameraga neid kätte ei saanud...










Tagasi jõudes leidsime veel vaatetorni




















 Vaade tornist
Lõpuks siis ka Tammsaare muuseumi mõned majad ...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Suurupi matkarada 12. jaanuar 2025