teisipäev, 8. oktoober 2024

Saksamaa - Münchenist Oberammergausse ja edasi Friedrichshafenisse 8.oktoober 2024

 Saksamaa reis. Soolo.


Selline nägi siis laias laastus välja reisi marsruut. Kaardil on osad kohad puudu ja ei tea, kas Navi ikka igalt poolt sama moodi läbi juhatas aga umbes midagi sellist siis oli.  

 


 

 

 

Lendasin Tallinnast Münchenisse hommikul. Ilm oli ilus ja Saksamaa kohal avanes lennuki aknast väga ilus vaade. Põllusiilud olid erivärvilised ja moodustasid mustreid ja nende vahel olid pisikesed metsalapid, mis ülevalt vaadates olid nagu mutimullahunnikud:)





Lennujaam oli ikka suur ja lennujaama esine ala oli ülisuure katuse all

Ja suundusin siis autorenti otsima, rentisin auto Alamost, sest soovitati, et võtku ma kas Europcarist või Alamost. Et siis selline oli minu pisike aga väga tubli ja mugav sõiduk kogu reisi ajal, mis mind parklas  ootas:)


Kuna ma rentisin esimest korda kuskil välismaal auto, siis kirjutan sellest ka pikemalt. Autorentimise jutte olin kuulnud ju rohkesti, kuidas minnakse ja pildistatakse kõik üles, et hiljem mingeid varem tehtud kriime ja kriipse pähe ei määrita aga jällegi, mulle soovitati võtta full cover kindlustus, mis on kallim aga siis ei pea mõtlema nendele kriimudele ja kriipsudele ja seda ma tegin ka. Üllatuslikult minu jaoks olid elektriautod odavamad aga noh, kuna mul ei olnud lõpmatult aega, kuskil laadimisjaama juures passida või üldse tegeleda sellega, et neid laadimisjaamu leida, siis tundus kiirem viis ikkagi võtta bensukas, lasen bensiinijamaas paagi täis ja sõidan edasi ...

Seega jäid kõik need pildistamised ära, kuigi ma ikkagi kujutasin ette, et keegi nö isiklikult annab auto üle aga lennujaamas leti taga anti võtmed kätte ja suunati hiigelsuurde garaazi, kus siis minu auto mind number 345 all ootas. Tõsi , seal garaazi sisenemisel olid küll inimesed kes siis juhatasid, kus vahes see 345 number asub. 

Siis ma veidi tutvusin autoga, ekraanile midagi ei ilmunud peale prantsuskeelsete kirjade, tekkis juba hull mõte, et äkki oleks pidanud kuidagi eraldi veel seda navi tellima (no autot ostes ju saab valida, kas naviga või ilma), hakkasin juba telefonilt juhiseid panema aga õnneks :D ei olnud miskipärast internetiühendust , mõtlesin juba, et lähen tagasi ja vahetan auto ringi aga õnneks kõrgemad jõud mul nii blondiiniks ikka ei lasknud minna ja navi pilt lõi ette :D aga keel oli endiselt prantsuse oma ja ma viimati sõitsin naviga miljon aastat tagasi ja no ei leia üles keele vahetamise kohta, lisaks ma ei osanud pagasnikut lahti teha, võtmel oli küll avamise nupp aga midagi ei juhtunud ja mehaaniliselt ma ka ei suutnud seal tagaluugi juures ühtki nuppu leida. Et siis sõitsin sinna "ette" kus mind autoni juhatati ja küsisin abi. 

Siis selgus, et autos annab lausa eestikeelse menüü panna:), kuigi navi jäi muidugi ingliskeelseks ja pagasniku avamine käis ainult mehhaaniliselt VW nupu alt, seda ma ise ei oleks küll kuidagi välja nuputanud, vbl hiljem google oleks mulle seda öelnud aga ma ei tahtnud seal aega raisata, et hakkan googeldama ja auto manuaali läbi lappama. Ühesõnaga sain kõik tööle ja sõitsin minema. 

Tore oli see, et navi hakkas kohe lausa garaazist pihta (etterutates ütlen, et tagastamise puhul navi niiii vastutulelikult küll ei käitunud).

 Liikus oli suht normaalne, korra linnast väljasõidul venisin mingi 30ga paar kilomeetrit aga see oli ka kõik ... ja mida lõunapoole sõitsin, seda väiksemaks jäi liiklus ... kiirteel ka mingeid masse ei liikunud, sõita oli väga lihtne, navi oli tasemel ja sõidust mingeid erilisi elamusi ei tulnud, "mägiteed" oli ka suht tühjad ...

No ja siis sellised vaated teel:)

 


 

Esimene peatus oli planeeritud Oberammergaus.

Kui hakkasin juba Oberammergausse jõudma, siis mõtlesin, et peatan kuskil linna servas kinni ja sisestan täpse parkla aadressi, seda ma kohe alguses kui sõitma hakkasin, ei tabanud teha aga siis täitesti kogemata ja juhuslikult sõites ja lõpuks peatudes leidsin, et jõudsingi just sinna parklasse, kuhu tahtsin minna :)

Et seal linnakeses oleks ilmselt saanud kuskil tänava ääres ka parkimiskoha leida, sest hooaeg on täitsa läbi ja inimesi ja autosid vähe aga parkla oli ka ok. Parkisin Passsionstheatrer-i juures. 

Sealt siis suundusin linna avastama. Oberammergau valisin selle pärast, et seal on väga palju ilusaid maalitud maju, "lüftlmalerei" nagu seda stiili nimetatakse ja lisaks on ta kuulus puunikerduste poolest, seal asub lausa puunikerduskool. 

A plaanisin seal mingi tunnikene peatuda, ostsin ainult tunniks parkimispileti aga kui auto juurde tagasi saabusin, siis oli 1,5 tundi läinud:) , sest seal oli lihtsalt nii ilus ja ma ei tahtnud kiirustada ...

Käisin kõige kuulsamate majade juures, mis olid nii ilusad, üldse kogu linnake oli ilus ja siis veel spetsiaalses jõuluehete kaupluses, mis oli ka vaimustav. 

Oberammergau pildid, eriti ei suutnud neid vähemaks võtta :

Jõuluehete pood, sealt ostsin kaks puust jõuluehet ka:)

 https://www.kaethe-wohlfahrt.com/


 

Endine postimaja, praegu hotell



Veel Postimaja





 


 

St. Peter und Paul kogudusekirik





















Punamütsikese maja







Hansu ja Grete maja



Siis oli keegi lahke inimene pannud tänavale kastikese, kust oleks saanud kasutatud nõusid võtta:)



Seal kuskil kaugel oli üks pagariaäri, kust ma soetasin ühe leivalaadse kukli, kus oli sinki ja juustu ja salatit vahel, et pm see maitses normaalselt aga oli täitsa külm  (vbl minu viga, et ei palunud soojendada) ja leib oli ka üsna kõva, et oli tegu, et see kõik korraga läbi hammustada ...
Pilatuse maja





Järgmine peatus oli plaanitud Linderhofi loss ja mul olid sinna ka piletid ostetud aga nagu öeldud, mul läks Oberammergaus väga palju aega ja üldse, ka Oberammergausse jõudmine võttis rohkem, kui ma arvestanud olin ... arvasin siis, et kohapealt pileteid nagunii ei saa aga sõidan ikkagi kohale, vaatan siis väljast, et aias ikka ju peaks saama jalutada aga kui kohale jõudsin, siis selgus, et saab ka koha pealt pileteid osta ja tuur pidi algama juba 30 min pärast ... giidiga ... et see on üks tüütu asi nende losside juures seal (ka järgmiste lossidega oli sama teema, kuigi veel karmim, seal tõesti saigi ainult netist pileteid osta, et hommikupoolikul pidi saama siiski ka kassadest, kui on vabu pileteid ... mina ostsin juba Eestist pileti ära). Ühesõnaga lossi sisse sai ainult tuuriga , oli hästi pisike loss, ma üksi oleks selle 10 min ära teinud aga giidiga läks 40 min ja ei olnud võimalik ka kuidagi giidist ette rutata vms (mitte, et mul niiväga oleks seda vaja olnud)  Igatahes oli väga ilus loss, kuigi kohati ikkagi koppinud lõhnaga ning kahjuks ei võinud sees üldse pilti teha.

Linderhofi loss













Sealt sõitsin edasi Austria kaudu Neuschwansteini lossi juurde ... tee läks Plansee järve äärest, kus olid väga ilusad vaated:)

 


 



A huvitav oli see, et ma kuidagi ei märganud millal Austria algas :D, kui navi poleks öelnud, et nüüd oled Austrias, siis poleksi vist teada saanud:), kui Saksamaale jälle tagasi jõudsin, siis olid küll ilusti sildid silme ees ...

Ja siis Neuschwansteini lossi. Kahjuks ei jõudnud Hohenschwangau lossi ...



Sinna saab ka hobuvankriga. Kuigi neid veavad suuuured tugevad hobused, siis ikkagi oli minu meelest seal vankris liiga palju inimesi, neid võis mingi üle 10ne kõvasti olla ... tegelikult pole see jala minek mingi katsumus,  need vankrid, mis minust mööda sõitsid ... ei tundunud küll, et seal oleks ainult vanad ja väetid olnud ...

Selline skeem oli siis kohale minekuks. 

Mul läks mingi 30 min ja selle aja sees ma jõudsin veel tee peal kohvikus vihmavarjus jäätist ka süüa :)





Seal ta siis on , Neuschwansteini loss:)

Hohenschwangau

Siit hakkas tee pihta, pilt on tehtud sel hetkel selja taha jäävast vaatest

Selline hobuveok siis viis vanu ja väeteid lossi juurde ... mitte päris treppi aga suht mäkke ikkagi ...



Aga suht tee alguses hakkas sadama ja jäigi sadama kuni ööni välja ...



Peauks, kust sisse sai


Peaukse vastas olev vaade ...


Lossihoov, kus siis tuli oodata täpselt kellaaega, et väravad pileti peale avaneksid ...


Vaade kuhugi sillale ...
Lossis jällegi pilti teha ei võinud, tuur oli giidiga, kuigi seal oleks olnud võimalik valida ka audio guide tuure aga kuna ma võtsin igaks juhuks kõige viimasele ingliskeelsele tuurile, siis see oli ainult giidiga. Kuigi see kestis veidi vähem, kui Linderofi lossi oma. 

Aga mulle väga meeldis loss seest, väga ilusad mustrid ja värvid, laed ja võlvkaared ja seinad , nii kahju, et ei saanud pildistada. 

Ja ilmselt meid ikka igale poole ei viidud, seal peaks olema ilusad saale ja ruume nagu netist näha aga seal oli siiski suht lühike see tuur ...

Ja jällegi, kuigi sisse läksime eesuksest, siis välja tulime mingist teisest, tagumisest uksest, mis siis on umbes selle pildil kõige parempoolsema torni all ... ja siis oli ikka kole ehmatus, sest ma jätsin oma seljakoti sinna eesukse juurde hoiukappi ... ja sel hektel mulle meenus, et seal nagu olid mingid kellaajad ka ja vbl see lõpu kellaaeg millal see avatud oli oli kell 18.00 ... (minu tuur algas 17.50)

aga kuna oli silt, et seljakottidega ei saa lossi , siis ma ei süvenenud, kui ma oma seljokoti sinna hoiukappi panin, lihtsalt aju talletas hilisemaks selle kellaaja ära :D ja siis jooksin paanikas eesukse juurde, ma ju käisin kõige viimase tuuriga lossis, seal juba see piletikontroll pani ust kinni, kõik tuled olid kustus  ja ta ei saanud ka seal kotihoiu ruumis tuld põlema, näitas mulle oma telefoniga valgust :D aga oli igati sõbralik noor must (? eee) mees , sain oma koti kätte, et see oli tõesti viimane minut, ei kujutagi ette, oleks ikka olnud väga nõme sinna järgmine päev tagasi sõita, kuna hotell oli mingi 140 km kaugusel ...  a no Mein Gott! miks nad üldse siis selliseid silte välja panevad, et seljakotiga ei saa ja siis see kohtihoid läheb enne kinni, kui viimane ekskursioon on lõppenud ... täiesti arusaamatu , a noh, kõik lahenes siiski õnnelikult :)












Ja kui lossist alla linna jõudsin, siis oli juba kottpime. Ekslesin veel autot otsides, läksin valesse parklasse, vihma sadas, parklad juba hakkasid ka tühjenema, mõtlesin juba jälle minna ja küsida kuskilt, sest ma mäletasin seda putkat, mis seal parkla ees oli, et äkki teise parkla piletiputkas osatakse juhatada aga siis õnneks nägin õiget kohta, olin sealt pimedas mitu korda mööda käinud juba ...

 Aga hotelli viis navi mind  vist ikka mingit sellist teed pidi, mis tegi hoopis 165 km ... et ma ei võrrelnud sõitma hakates marsruuti google kaardiga ja tõesti, Friedrichshafenisse kohale jõudmine võttis hulga rohkem aega , kui ma olin eelnevalt arvestanud ... pm sõitsin ju 2,5 tundi ... aga ma panin selle käänuliste teede ja vihma ja pimeduse arvele ... kuigi kui hakaksin sõitma, siis navi juhatas mind alguses jälle veidi läib Austria, see oli küll ootamatu ja siis ma pidasin kinni, et kontrollida google kaudu, kuhu ma siis sõidan aga näitas, et sõidangi sinna kuhu pean ... pole kindel, et ma mingi lõik siiski kiirtee peale ei sattunud, loodetavasti mitte, sest ega ma mingit kiirtee kleepsu ei soetanud, kuigi tõesti, üks bensiinijaam oligi enne, kui ma kuhugi suuremale teele keerasin aga mis tee see võis olla ... kes seda teab :D, igatahes oli see lõik suht lühike ... kui jälle Saksamaale tagasi sain, siis läks samasugune kitsas ja kurviline tee edasi,  pime ja valgustamata, mõtlesin, et vbl Saksamaal hoitaksegi elektrit kokku, et pimedas kuskil asulates tänavavalgustid ei põle aga noh, pärast sain aru, et see, kust ma sõitsin, seal polnudki neid asulaid niiväga ja oligi selline ääremaa ... kuskil metsa vahel jooksis veel hõberebase moodi loom üle tee, õnneks suht kaugelt, et jõudsin reageerida  ja paaris kohas hüppasid hiigelsuured konnad ka  üle tee, ma loodan, et ma kedagi alla ei ajanud, kiirus oli väike ja ma ikkagi pidurdasin ja laveerisin seal omaarust nendest mööda aga päris kindel ei saa olla ... 

Autosid oli teel ülivähe,  mis oli väga mugav, sest teed olid kurvilised ja tundusid kitsad ka ... 

Tegelikult kell ei olnud palju, ma hakkasin sõitma kuskil 7 ajal, enne veel helistasin hotelli, et jõuan hiljem, vbl isegi 10ks, seal öeldi suht õnnetu häälega, et tegelikult tahaks kell 9 koju minna ... 

aga kahjuks jõudsingi alles mingi 10 ajal kohale, sest kohapeal läks navi ikkagi lappama ja ega ka googlest palju abi ei olnud, mõlemad juhatasid lihtsalt veel ümber linna mingit tiiru tegema, mille ma muidugi kohusetundlikult ära tegin :D aga siis jällegi, puht juhuslikult jõudsin õigesse kohta , õnneks ma olin ikkagi enne google mapsist pildi pealt vaatanud, et kuidas see tänav välja nägi, kus hotell oli, et tundsin ära  ... siis viisin veel auto garaazi, mis oli hotellist mingi 300 m ja omanik oli kogu see aeg kohal ja ootas ... kuigi seal oli ka köök lahti ja oleks võinud vabalt võtmed kööki anda aga köögitöötaja ei osanud eriti inglis keelt, ju siis omanik jäi selle pärast sinna ... kuigi ta oleks võinud mind ju telefoni teel ka juhendada aga noh, oli nagu oli ... igatahes oli väga sõbralik inimene ja kui ma helistasin, et hakkan alles tulema, siis veel manitses mind, et ma sõidaks rahulikult ja ettevaatlikult:)

Tegelikult tegin teel ühe peatuse siiski, kuna jalad olid mäest alla tulles täiesti läbimärjaks saanud, parklas astusin veel suure loigu sisse ka ja vahetasin jalanõud ära, enne kui ma külma saan ... peatumised on tehtud hästi mugavaks, tundus, et iga paar km tagant on mingi pisike tasku , kus parkida saab ...

Igatahes oleks huvitav (või ei oleks?) mõnikord kuskil käia nii, et ma ei eksi ÜLDSE ära ja ei satu sekeldustesse :D kuigi samas, kõik need eksimised ja sekeldused on lõppenud ju hästi ja mõned isegi lausa paremini, kui plaan ette nägi (no nt Vesuuvist Pompeisse sõit:)


Hotellist väljast tegin pilte siis alles hommikul ...

Selline tagasihoidlik perehotell aga puhas ja tore ja mugav . Süüa seal enam nii hilja ei saanud aga mingi paarsada meetrit eemal pidi olema söögikoht ,  kus köök on kella 1- ni öösel lahti aga mul ei olnudki eriti kõht tühi, läksin hoopis magama. 

 


Hommikusöök oli tavaline aga puudu küll midagi ei jäänud ...

Vett sai ise koridoris külmkapist võtta. Seintel on siis pildid hotelli omanike perekonnast, kes ka kõik seal töötavad vist juba teist põlve ...
Esimene uks on minu tuba:)
Hotell väljast.
Looomulikult oli hotelli kõrval ka pagariäri, sealt ma ostsin hommikul igaks juhuks paar saiakest, mis tegelt siis saigi mu lõunasöögiks...
Eemalt kaugel on garaaz , nende valgete uste taga ... sellised tublid vanakooli garaazid, ukse lahtisaamine oli ka ikka suht keeruline nii vaimselt kui füüsiliselt :D, ei saanud aru, kuda pidi käepidet keerata ja uks avanes suht mehhaaniliselt aga noh, sain ikkagi hakkama :) Hotell oli ise jalakäiate tänava ääres ja sinna ei olnud kuhugi võimalik parkida, sisse ja välja registreerides peatusin seal ees ainult ...
Linnatuur on järgmise päeva postituses:)



Suurupi matkarada 12. jaanuar 2025