laupäev, 8. august 2020

Tammsaare-Järva-Madise loodusrada

 Nüüd siis Tammsaare-Järva-Madise loodusrada. Edasi-tagasi kokku 9,70 km koos kiriku külastusega ja ilma ujumist arvestamata:) Väga soe ilm oli, täiesti suvi jälle käes, mingi 27-28 või päikese käes täitsa olla. 

Ja jälle tore, vaikusega rada, kuni sinnamaani, kui tagasitulles sai ujuma mindud ja siis marssis sinna terve turismigrupp:D, no nii 15 inimest võis küll olla ... 

Kõigepealt oli enne rajale jõudmist tee ääres palju suuri ja uhkeid linde ...
Toonekured loomulikult, neid oli palju ja üks kull kõõlus elektriliinil, seda esialgu pildile ei saanud aga sookured kõndisid päris pikalt ringi, enne kui kaadrist kadusid ...




Lihtsalt ilus vaade, vasakul pool kuskil on raja algus ...
Seekord oli algus tuttav, laudtee padrikus nagu seal lähedal oleval Simisalu-Matsimäe rajal ...
Seeni oli veel, üks uhke puravik oli kohe üsna raja alguses, selle jätsime kasvama, et tuleme tagasi, korjame ära, no loooomulikult oli kellegil seda rohkem vaja ... 
ja nägime 3me väga ilusat paraja suurusega võiseent aga kes viitsib 3 seent kupatama hakata ...





Vibujärv.
Selles järves mina ujusin. Vesi oli väga mõnus, mingi 10 cm pealmine kiht oli väga soe, isegi liiga, põhja pool oli jälle jube külm, igatahes tuli tükk aega ujuda, et keha üldse maha jahtuks ... 
Ujusin muidugi siis, kui me juba tagasi läksime ... 
Vette minev "sild" oli enam kui tagasihoidlik ja ei mingit redelit ... 
tundus kohe alguses väga sügav, minul jalad põhja ei ulatunud ja ma ei hakanud proovima, kui sügav on, mulle lihtsalt ei meeldi, kui jalad kuhugi mudasse vajuvad ... 
Vaatetorni "suurus" oli muidugi üllatav:D, samas ... ka kõrgem torn ei oleks mingit erilisemat vaadet pakkunud, sest puud olid ju nagunii ees, nii, et täiesti paras vaatetorn oli tegelikult:)
Ongi siis vaated vaatetornist:)





Veel mingi järv, ei teagi, kas need muda-turbalaigud tähendavad seda, et järv laieneb või hakkab kokku kuivama ... 


Kohati olid sellised suured laigud, kus oli kuivanud samblaalad ...
Ja jõhvikaid oli palju tee ääres,  rohelised veel muidugi ...
Selline istumisala siis veidi enne raja lõppu 



Rada rekonstrueeriti ja sinna oli toodud värsket teekatet ...

Kirik juba paistab ... sattusime sinna sellisel ajal, kui kirikukelli helistati ... helina ajal olime alles rajal aga kiriku torn juba paistis ... alguses helistati ühete tooni kella, hiljem pikalt teist ... ei teagi miks, peale meie seal kedagi ei olnud ... 
Järva-Madise Püha Matteuse kirik




Huvitav puu, paremas ääres on veel selline käsn, mis puu oksa küljes kasvab ...
Rapsipõld

Tagasi minnes tuli ikka veel teha rabapilte ... kanarbik ka ju õitses ...
Perekond Part


Ja mis oli jälle üllatavalt vahva. Raja alguses (no ja ka ühtlasi siis lõpus) oli külalisteraamat:)
Rada saaks muidugi alustada ka kiriku juurest aga Tammsaare muuseumi juurest oli ikka toredam alustada ...
Tagasi minnes siis samas kohas, kus enne olid ka toonekured, üks kull ja sookured, istus jälle üks (või seesama) kull ... 
lähedale väga ei saanud ...

Ja see on teine kull:)
See ka ei soostunud pildile jääma, lendas minema, kui lähemale hakkasin minema ...



Ja siis veel toonekurepatrull:) 


Suurupi matkarada 12. jaanuar 2025